- 26. nov. 2021
- Kategooria: uudised
Päevakorras olid ülevaade MAKi rakendamise hetkeseisust (PRIA) ning 8. muudatuste tutvustus .
LEADER-meetme muudatused on esialgsel kujul sõnastatud nii:
4) Meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule (CLLD – kogukonna juhitud kohalik areng“ tegevuse liik 19.1 „Kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamine“
Muudatus: Tegevuse liigi raames asendatakse tulevase ÜPP strateegiakava raames perioodi 2023–27 kohaliku arengu strateegia väljatöötamiseks seni kavandatud, toetusesaaja poolt tegelikult tehtud ja välja makstud rahastamiskõlblike kulude hüvitame süsteem lihtsustatud kulumeetodiga, milleks on kindlasummaline makse (ingl. k. lump sum) (ptk-d 8.2.15.3.1.2 ja 8.2.15.3.1.8, lk-d 354 ja 355). Konkreetne toetussumma sõltub ettevalmistatava strateegia piirkonna näitajatest ning esitatud taotluste hulgast (toetuseks on kokku ette nähtud 1 800 000 eurot). Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) arvutab toetuse suuruse järgnevate elementide alusel:
1) 60% jagatuna võrdselt taotlejate vahel;
2) 30%, olles võrdelises sõltuvuses taotleja strateegia piirkonna elanike arvuga;
3) 10%, olles võrdelises sõltuvuses taotleja strateegia piirkonna pindalaga.
Eelpool kirjeldatud metoodika tagab kõikidele taotlejatele n.ö baasosa, ning arvestab konkreetse piirkonna vajadusi, võttes arvesse elanike arvu ning pindala. Metoodika väljatöötamiseks analüüsis Maaeluministeerium tegevuse liigi 1. taotlusvooru, mil koostati kohaliku arengu strateegiad käesolevaks programmiperioodiks, tegevusi ja kulutusi. Sellest nähtus, et taotlejate tegevused strateegiate koostamisel on suuresti ühesugused ning tegevuste maht sõltub eelkõige tegevusgrupi suurusest. Suurema rahvastiku ja pindalaga taotlejal on praktikas ka suuremad kulutused strateegiate ettevalmistamiseks. Suurema elanike arvuga taotlejad peavad kogukonna maksimaalseks kaasamiseks korraldama rohkemal määral või suuremaid infopäevi ning muid kaasamisüritusi. Taotleja liikmete arv on otseses seoses strateegia piirkonna elanike arvuga ning rohkemate osapoolte kaasamine nõuab täiendavat ressurssi. Ka taotleja pindala mõjutab kogukonna kaasamisega seotud kulusid, nt erinevate kaasamisürituste arv, läbiviidavate uuringute maht jms. Teisalt on äärmiselt vajalik tagada minimaalsed võimalused strateegiate ettevalmistamiseks kõigile nõuetele vastavatele taotlejatele. Näiteks saared, kus elanike arv on alla 10 000 või piirkonnad, mis on kultuurilis-etniliselt väga erinevad, peavad olema suutelised täitma meetme eesmärke. Seetõttu tuleks jagada esimene osa toetusest võrdselt kõigi toetuse taotlejate vahel – analüüsi kohaselt moodustab olulise osa taotleja kulust tööjõukulu (ca 55% kogukuludest), mis on seotud strateegia ettevalmiste tegevuse koordineerimisega.
Lihtsustatud kulumeetodile ülemineku peamine eesmärk on toetuse rakendamise lihtsustamine. Tegevuse liik 19.1 on sobilik lihtsustatud kulumeetodi rakendamiseks, kuna tegemist on homogeense toetusskeemiga ning toetuse andmise tulemus on üheselt mõõdetav. Tegelikult tehtud ja välja makstud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine tekitaks põhjendamatult suure koormuse nii taotlejatele kui ka PRIA-le.
10.novembril saadeti seirekomisjoni liikmetele täiendatud muudatusettepanek:
