- 25. märts 2019
- Kategooria: uudised
Vinni vallas Miila külas toimetab oma kunagises vanavanemate talukohas, Aili ja August Juhasoo talu maadel Uuetoal, juba mõned aastad Kärt Juhasoo. Peamiselt viibib arhitekti haridusega ja hetkel välisministeeriumis diplomaadiametit pidav Kärt praegu küll Peterburis eesti peakonsulaadis konsulina ja külastab Eestit vaid 2–3 korda kuus, kuid neil kordadel katsub ta alati ka Ida-Virumaal ära käia.
„Pere on mul üldse Harjumaal Jõelähtmes. Kui Miilas esimest korda käisin, õunaaia idee kummitama hakkas ja kui siis sellest veel kodus rääkisin, oli pere skeptitsism ikka suur,“ muigab Kärt, „aga nüüdseks on abikaasa ikka käinud abiks aeda ehitamas ka. Sõbrad-tuttavad on ikka toetavad olnud.“
Aga mida Miilas Uuetoal täpsemalt ja parasjagu tehakse?
Tehakse maheaeda. Täpsemalt Miila Mahe Aeda, mis pikemas perspektiivis on seadnud eesmärgiks toota mahesaadusi ja teha seda vaid taastuvenergia ja väljaspool elektrilevi võrku toodetud elektrienergia najal. Kärt koos sakslasest ettevõtluspartneri Michelle’iga, kes tänasel päeval statsionaarselt Miilas Uuetoal elab, on võtnud plaaniks luua elektriliselt autonoomne tootmisega tegelev majapidamine, mis on mitmes mõttes unikaalne – tuule-päikese energia põhine ja orienteeritud põllumajandustoodangule. Algust on nii elektrisüsteemi loomise kui põllumajandusega juba tehtud: „Eelmisel aastal kaotasin küll põuale enamuse kevadel istutatud murelipuid ja 2017 istutatud õunapuuaias tegelesid istikud rohkem ellujäämise kui suureks kasvamisega, aga sellegi poolest on hetkel kasvamas üle 1300 viljapuu,“ kirjeldab Kärt senist tegevust. „Õunapuuaed sarnaneb visuaalselt küll rohkem viinamarjaistandusega – meil on madalakasvulised taimed, mille vahele on plaanis rajada 200 ruutmeetrised põllulapid, kus siis hakkame katsetama, mis meil üldse seal kasvab. Alustame kartulist. Aga Michelle liitus mu õunaaia projektiga omal algatusel, kuna nägi võimalust vabalt ja loovalt katsetada roheenergia kasutamist tootmises, mis pakub suuremat väljakutset, kui vaid elamine väljaspool tavapärase pingega elektrivõrku. Saksamaal ei pruugi hoonetele ehituslubagi saada, kui elektrivõrguga ei liitu, seega Eesti oli tema jaoks hea valik,“ selgitab Kärt.
Kärdi ettevõtluspartner Michelle on Eestiga üldse väga kenasti kohanenud: „Pärast esimest aastat siin oli tema peamine etteheide mulle muidugi see, et ma olen talle eestlaste kohta valetanud,“ naerab Kärt. „Et mis jutt see on, et eestlased on kinnised ja ei otsi eriti kontakti jne. Michelle’i kogemus on eestlase stereotüübist, mille me ise oleme siis nähtavasti endist ja endile loonud, küll väga kaugel. Eestlane pidavat väga huvi tundma oma naabri vastu, maanteel mööda sõites auto ikka kinni pidama ja uurima tulema, et millega sa siin toimetad, palju uurima ja küsima ja pärima. Ja ei ole üldse kinnised, on sõbralikud,“ kirjeldab Kärt Michelle’i kogemust. „Ja eriti positiivsena toob ta välja, et Rakveres on olemas kõik poed, kust saab erinevaid juppe, mida meil vaja on; iga inimene, kellega tal kontakt on olnud, räägib natukegi inglise keelt ja boonuseks peale mõni veel ka saksa keelt. Kogukond on ta kenasti vastu võtnud.“
Miilal juba tehtud töödest loetleb Kärt aastaringselt elamiseks sobiliku tootmist toetava hoone üles ehitamist, ühe pisikese tuuliku püstitamist, viljapuuaeda metsloomade eest kaitsva aia rajamist, puurkaevu puurimist ja siia sinna hargnevate kraavide kaevamist: „Eks see üks paras songermaa on kohati seal veel,“ naerab ta ise. „Kõige raskem ongi vast senini olnud see, et pinnas on ebaühtlane – mõnes kohas saab labidaga kaevata ja mõnes kohas on puuri vaja, et üldse midagi teha, aga erinevad projektitoetused on meid kõvasti edasi aidanud. Oma ressurssidega ja ka puhtalt oma teadmistega ei oleks me paralleelselt nii kaugele jõudnud, kui praeguseks. Naabrite toetus ja kogukonna huvi selle vastu, millega me siin tegelema hakkame, tõi meieni Virumaa Koostöökogu ja Oti telefoni numbri. Ott Penek oma teadmistega taastuvenergiast on meie jaoks olnud hindamatu ressurss, käies ise kohapeal ja arutledes meiega, kuidas ja mida oleks võimalik teha. Võin julgelt öelda, et kui sellist konsultanti ja projektitoetusi poleks olnud, siis oleks olnud väga raske, kui mitte võimatu Miila Mahe Aia roheenergia komponenti sellisel viisil teha nagu see praegu võimalikuks on saanud. “
Hetkel ongi kõige aktuaalsem Miilas projektide toel võimaldatud toimimisvõimekust tagavate vahendite soetamine ja käiku võtmine ja kevadiste tööde planeerimine: „Ettevõttes tarbitav elekter masinate, valgustuse, niisutuse jpm jaoks on toodetud üksnes taastuvenergiast. Isegi segumasin maja vundamendi jaoks töötas meil toodetud taastuvenergia najal, kuigi see ei ole meie jaoks selles mõttes peamine, nagu siin-seal Eestis tegutsevates ökokogukondades, aga põnev on katsetada, kuidas sellised teoreetilised ideed nii-öelda päriselus toimivad. Ja kui läheb soojaks, saame tuulegeneraatori püsti panna, millele detsembris betoonvundamendi valasime, siis on vundament piisavalt tugev. Päris kindlasti on vaja jätkata niisutussüsteemi väljaehitamisega, sest NASA ennustuste kohaselt on meil tulemas samasugune kuum suvi nagu oli 2018.“
Küsimusele, mis piirangud on autonoomse elektriga toimival majapidamisel, on Kärdil vastus valmis: „Tulebki erinevaid võimalusi ise leida. Ehitada ja kohandada tuleb palju ise. Ühendada elektrimootoreid, mis on tarbivad vähem, kasutada seadmeid, mis on mõeldudki madalama voolu tarbimiseks. Seadmetest on meil majapidamises sellised, mida kasutatakse laevadel ja kaugsõiduautodel – külmikud ja muu koduelektroonika. Michelle on selles osas tubli, et uitab ringi erinevates Saksa, Alaska, Ameerika foorumites ja ammutab sealt meile vajalikke teadmisi ja selles valdkonnas.“
Unistustest rääkides loodab Kärt, et ühel päeval, ehk isegi mitte väga kauges tulevikus, võiksid nad olla oma ettevõtmisega eeskujuks neile, kelle jaoks hajaasustusega paikades elektrivõrguga liitumine võib küündida kohati kuni 100 000 €: „Tahaks, et mingi aja pärast oleks Miilal selline avatud aed, kuhu võiksid tulla roheenergia huvilised vaatama, mis on üks võimalus asju teha. Meie kogemus võiks inspireerida ja abistada teisi, kes sooviks teha midagi samalaadset. Ja tõestada, et see on reaalsuses võimalik. Lisaks tahaksime luua sihtasutuse, mis oleks huvilistele avatud ja koondaks ning toetaks selliseid algatusi.“
Lähima 5 aasta perspektiiv on aga see, et õuna- ja maguskirsiaed, rabarberipõld ja kasvuhoone võiksid anda täies ulatuses saaki, mida on kavas turustada peamiselt Eestis. „Kokandus on jah selline väikest viisi kirg, millega mulle ka meeldib katsetada. Kapsapõld tuleb kartulite kõrvale kindlasti ka, et saaksin hapukapsast teha, erinevaid maitseid katsetada,“ naerab Kärt.
Seega vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele – selgub, et on. Sest Kärt Juhasoo ja tema ettevõtluspartneri Michelle’i tehtud kalkulatsioonid näitasid pärast esimest tegutsemisaastat, et tuulest ja päikesest saadav energia vastas ootustele ja nüüd ootavad nad põnevusega, mida suuremate elektrit tootvate seadmetega teha saab.
Miila Mahe Aed
Kärt Juhasoo, kaertjuhasoo@gmail.com
MTÜ Virumaa Koostöökogu
