Leader projektitoetus. Mereoja kämpingu eksootilisemad külalised – matkajad Koreast või …teel Hiina.

Viru-Nigula vallas Kõrkkülas, idüllilise vaatega Virumaa pankrannikul, on ennast sisse seadnud Eesti Kämpingute Liidu üks asutajaliikmetest Mereoja kämping, mis on toimetanud juba 6 hooaega. Kämpingu perenaine Aive Liivaste arvab, et selliseks ettevõtmiseks sellises kohas on vaja kõvasti entusiasmi ja sihikindlust. Kuidas turismivaldkonnas ettevõtjana ennast defineerida ja mis Aive südame põksuma paneb, rääkisime temaga oktoobri keskpaiku.

„Mereoja on eelkõige karavanikämping, sellest suurest oma huvist meie pere-ettevõte alguse saigi“ ütleb Aive. Lisaks autokaravanikämpingule pakub Mereoja ka telkimisvõimalust ja ootab enda juurde kõiki matkasõpru – nii suuri kui väikeseid. Kõige kaugemad külalised on Mereojale sattunud jalgrattaga Koreast või on olnud teel Hiina. „Väikese Eesti pisikese piirkonna kohta üsna eksootiline. Kui ise ei tegutseks selles kämpingumaailmas ja poleks oma silmaga näinud, siis tunduks uskumatu“ tunnistab perenaine. „Ühe erakordse juhusena meenub veel ühe jalaga mootorrattur Hollandist, mis pani mõtlema sellele, kui palju üks hobi võib inimesele korda minna, et ikka leitakse võimalus sellega tegeleda, ka suurtest takistusest hoolimata.“

Klientidest on Aive hinnangul 75% välisturistid, kes jõuavad nende juurde tänu rahvusvahelistele organisatsioonidele, mis hindavad kämpingute taset ja standardeid ning annavad välja infomaterjale, mis kõiki kvalifitseerunud kämpinguid koondab. Üks neist, mille süsteemis ka Mereoja  2014. aastast esindatud on, on ACSI (www.acsi.eu). „Ja hästi töötab ka inimeselt inimesele reklaam,“ näitab Aive kogemus.

Turismiettevõtjaks Aive ennast hetkel veel tagasihoidlikult ei pea. Tegutsemisaja jooksul on nad küll liikunud kliendile lähemale oma teenuseid laiendades, kuid selleks, et hakata numbreid lugema nii eelarves kui külastajate hulga osas läheb veel 5 aastat aega. „No 10 aasta pärast võiksime olla rahuldava tulemuseni jõudnud, et siis tahaks öelda, et pole enam hobiprojekt. Aga klientide positiivne tagasiside ja tunnustus on see, mis meie sihikindlust toidab.“

Rõõmu teeb Aivele see, et Eesti kämpingukultuur on aja jooksul kõvasti arenenud. Nii teenuse pakkujate kui kasutajate poolt – kvaliteet on tõusnud ja külalised on võtnud omaks viisaka kämpingukultuuri. Ja unistab Aive sellest, kuidas ta pakib oma karavani ja võtab suuna Maroko poole, külma ja nadi päikeselise aja eest paariks kuuks peitu. „Eks peamine unistus on ikka see, et ettevõtmine perefirmana jääks püsima ja asi ka minu pensionipõlves kestaks. Euroopas on väga paljud kämpingud nii-öelda perekämpingud, millega mitu põlve on seotud ja eks ta ole ka meie peres nii – kui kõik toetavad ja oma lüliga toimetavad, siis asi toimib“

Piirkonna plussiks peab Aive eelkõige looduslikku eripära ja merevaadet, mis ka külalistele alati muljet avaldavad. Ja koostööpartnerite võrgustikku, milles Aive näeb ka kohaliku Leader tegevusgrupi Virumaa Koostöökogu aktiivse tegutsemise suurt rolli.

Inspiratsiooniks neile, kes veel „oma asja“, millega toimetada, leidnud pole annab Aive lõpetuseks soovituse: „Alla ei tohi anda. Ja algusest peale peab plaanima teha oma asja hästi. Kui panustad maksimumtulemusele, siis on asjal mõtet.“

Leader lugu kajasatab MTÜ Virumaa Koostöökogu